If the winner takes it all, I take Cheburashka..

14996333_1239767709422377_1666359355_nYou can give me breathtaking views in Stolby. You can give me tasty конфеты from Kraskon. You can give me a great win on Saturday football. You can give me rich Russian dinners or inspiring Russian lessons. You can give me post-card beauty in Krasnoyarsk train station or the moments, when the first snowflakes drop on the windows. You can give me the peaceful walks on the Набережная or challenging Estonian lessons in Karl Marks Library. You can give me true friendship or Russian guy or beauty of local girls.. but! But nothing compares with my joy when I met first time in my life Чебурашка.

Look how I fell in love.

I was alive. I was a kid again. I found peace. The world stopped, time stopped, we and I stopped. Even though Cheburaska was not a thing of my time, I wanted to find her. ( or it? ) Krasnoyarsk and Russia have always been for me a trip to the past. I never witnessed Soviet Union time. I did not see the time, where our parents were happy and grateful, even if they did not have nothing. Cheburashka symbolizes me the struggle and ambitions of our parents. Now we, youngster – Russians or Estonians – have a lot. From Internet to smart phones, from apps to international brands.

I expected Cheburashka to be cute, but she was more than cute. There is nothing as soothing as her voice, when she is saying that she wants to be a friend or saying that she loves me. When she started to sing I stared at her, as if she was alive. I still remember when my Estonian students presented me her. As she gently was taken out from the plastic bag. Big, bright eyes staring as she said first words. I started breathing heavier, my mouth went dry, I did not know what to say.

Yes, I fell in love at the first sight. I was time travelling. I imagined Eduard Uspensky creating this Russian classic cartoon character. Intensively imagining and smoking cigarettes, looking out of the window and daydreaming with snowflakes. I imagine him going back-and-forth with crazy ideas, first laying down, then standing up, then exercising, closing eyes, having another cigarette, chewing pencils and suddenly his train of thought arriving to place: LET´S CREATE CHEBURASHKA! Let´s create an animal that is unknown to science. Let´s create animal that has monkey-like ears a body resembling that of a cub. A tropical animal. I guess Uspensky created something so crazy and tropical just to mentally travel to exotic places. Just to do something special and crazy to break the routine.

*

Uspensky wrote in the story that Cheburashka accidently gets into a crate of oranges, eats his fill and falls asleep. The crate is eventually delivered to the grocery story in an unnamed Russian city ( hinted to be Moscow) and then the story starts. Since I want to feel magic, I believe that this city was Krasnoyarsk. I believe that I went to buy oranges and suddenly found this cute friend. I believe it was my destiny not a gift from Detski mir. I know it is not truth but sometimes lying to myself is much more interesting. So what is next? Should I build also friendship house with her or first find Crocodile Gena?


Check how the real story goes:

https://www.youtube.com/watch?v=0Xrr9mcdFvw

*

Just an interesting fact. Cheburashka in English is named Toddler and in Estonian Potsataja!

Lõpuks ma armusin.. Potsatajasse!

Ma jumaldan vaateid Stolbõ mägedele. Ma armastan, kuidas kohalikud kompvekid mu maitsemeeli ära viivad. Kui kaunilt kõnnivad Krasnojarski neiud. Kuidas rahustab mind Jenisei-äärne! Kui põnevad on laupäevased jalgpallimängud. ( Kus kõige kobamad kohalikud kõige rohkem röögivad ja vinguvad: teil seal Pribaltikas võibolla mängitakse nii, a meil siin on Siber kolme hüüumärgiga! Sama kaheksakümne-aastane vana kupatab ja kõrvetab terve jalkatiimi hiljem saunast välja). Samas tunnen ilu, kui lumehelbed igapäevaselt kivilinnale langevad. Järjest rohkem jumaldan oma emakeelt, kui toimuvad tunnid Karl Marksi raamatukogus.. aga miski ei ole võrreldav tundega..

kui kohtusin esimest korda Potsatajaga. Aeg seiskus, süda hakkas kiiremini lööma, käed värisesid. Kui mu õpilased pisikese olendi kotist välja võtsid, nägin kõike aegluubis. Kõigepealt suured kõrvad, siis uudishimulikud silmad. Siis juba vene keelne: “ ja lublju tebja.” Olin kuhugi jälle kohale jõudnud, aga kuhu täpselt?

Minu jaoks tähendas Cheburashka leidmine oma vanavanemate ja vanemate lapsepõlvega tutvumist. Ilmselt tähendas neile Cheburashka multikas palju – eriti veel ajal, mil midagi saada polnud. Meie – lisa siia oma lemmik alfabeedi täht – generatsioon oleme ära hellitatud ühes smartphonede, sotsiaalmeedia ja brändidega. Cheburashka oli rikkumata, puhas ja ilma ime vidinateta.

Täpselt nagu minu Krasnojarsk. Minu Siber on alati olnud soov tutvuda ajalooga. Olen istunud Stalini pildiga restoranis ja jalutanud mööda Lenini kujust. Samuti õpetan Siberi eestlastele eesti keelt. Eestis olles tundub, et Venemaa on paha ja halb. Mina aga kardan, et lääne ja ameerika kultuur ühes tühja meelelahutuse ja instagrammidega on meid natuke ära rikkunud. Mulle paistab, et kuna see jant ja ego-tsentrilisus pole siia Siberi mägede vahele jõudnud, on inimesed soojemad, ausamad ja lahkemad. Täpselt nagu meie vanemad. Ei usu? Siis võrdle, kuidas su vanemad külalisi vastu võtavad sellega kuidas sina ja su sõbrad seda teevad ja saad aru, millest räägin.

Cheburaska aitas mul ajas rännata. Kujutasin ette, kuidas Eduard Uspensky tema lõi. Pidevalt tuiab kirjanik mööda tuba edasi-tagasi, suitsetab närviliselt, võibolla isegi närib pliiatsit. Proovib lamada, proovib lesida, proovib võimelda. Tõeline mõtte-akrobaatika! Kuidas leida peategelast lasteraamatusse! Siis süütab ta uue sigareti ja vaatab tänava poole, imetleb möödakäivad inimesi kuniks PAUHTI inspiratsioon teda lööb – LOON TEGELASE KES ON AHVI MOODI JA SUURTE KÕRVADEGA JA KES PÄRINEB TROOPIKAMETSADEST JA KELLE NIMI ON CHEBURASHKA!

Ja siis hakkab Eduard maniakaalselt Cheburashkat paberile toksima. Ilmselt oli see tema viis rutiinist eemalduda, võibolla enda eest põgeneda. Võibolla minna troopika metsade vahele, et lapsepõlve unistusi teostada. Mängida loomadega ja ajada taga päikest ja putukaid.

Uspensky kirjutas, et Cheburashka leidis poemüüja apelsini kastide vahelt. Ta oli apelsini õginud ja tudupõmmi teinud. Inimesed arvavad, et tegevus leiab aset Moskvas. Minu jaoks leiab aset ta Krasnoyarskis. Esiteks olen alati endale elu huvitavamaks mõelnud. Teiseks meeldib mulle asju välja mõelda. Kolmandaks meeldib mulle maagia. Neljandaks kirjutan ise hetkel lastejuttu ja minu raamatupeategelane Sõnapoiss kirjutas just loo apelsinidest! Kuidas tegelik Cheburashka lugu välja näeb, saab vaadata allolevalt lingilt:

https://www.youtube.com/watch?v=0Xrr9mcdFvw

Kohtuge krokodill Gena ja lõvi ja teiste tegelastega. Kui natuke igav on, vaadake Kreisiraadio versiooni.

Advertisements

One thought on “If the winner takes it all, I take Cheburashka..

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s