Siberia. On teaching..

epgvxiemm6uI had no idea when I came to Siberia that I will start to teach a language. Moreover, I had no idea that I would love it. Now I am seriously thinking of becoming a teacher. I am currently in my home country and thinking of my future. I am 26 years old and done so many normal and weird jobs. It is time for at least some kind of proper job. And teaching, the silent, step-by-step passion is silently crawling in my veins.

It all started so randomly. I wanted to do something extra with Interra. I suggested English lessons. My first lesson was such a challenge. Me as a shy introvert versus 6 students. Next to that one autist girl, who started to cry and accuse me of bad teachinhg. Great start, I know. After the lesson I asked some of my students to evaluate me. They told my lessons were too formal and boring. First I thought I will never succeed in that. Then I took a long breath, closed my eyes and decided to use only my creativity. I started to give lessons on writers and inspirations, produce weird dialogues and roleplays and acting, where Cheburashka and Andrei Arshavin discussed about meaning on life and my students started to like my lessons. I started to look at the lessons with a perspective, what could be interesting? Next to that came journalism edition roleplay and script reading. ( great idea but I took to difficult text

Since my lovely Estonians wanted to learn Estonian, I became a Estonian teacher. This is an even bigger challenge for me, shy, introverted Estonian ( great combination, I know). Because I am teaching Estonian in Russian. ( Estonian is much more difficult to teach, since it has so many word endings and it is difficult to teach a language that is your mother tongue) But still I started to love teaching.

Why?

Maybe I love the fact that I still can create weird and funny stories and see how students laugh and act them out. Maybe it is the feeling when a student comes to a lesson and uses the expressions you taught them last time. Maybe it is the passion, when a student mimics the situation, where J.K Rowling found its inspiration.

Or maybe it was the time, when me and Guillaume were in Pupils´ forum „ From Idea to Action”. This is Interra´s Forum, where almost 80 Siberian youngsters are taught about future planning, future culture, future business and how to follow your dreams. Great initiative and great trainers.

Me and Guillaume gave there Estonian and French lesson. We both witnessed the pure joy in the eyes of our students, when they learned new words. How they thoroughly learned the pronunciation and repeated the words we taught them. How they boldly took any dialogue challenge and wanted to learn about our exotic countries! Of course we can not forget those endless selfies after that! I could not stop thinking in one mental loop: if this lesson took me only 5 minutes to prepare and I already changed their day and made their life better, what can I really do, if I take teaching seriously?

The same with Estonian students. Many times I went to the lesson with a hangover or did not prepare enough. But then you look their sincere faces, all with their tetradi and shy demeneaours, asking:

Kuidas läheb?”

I am here. Please teach me. Please give me language-connection with my great grandparents. Or maybe it was the fact how they all brought me cakes to my birthday. How they all are ready to listen this shy boy, trust themselves to my guidance.

What else?

I love how teaching challenges me. I love that while they learn I learn Russian, I learn motivation. I learn leading, I learn clear explaining. All of which I was not good at before.

Then again you see other great teachers. I am blessed with Russian teacher – the one and only Irina. ( When going to EVS, the programme makes local language learning neccesssity. Interra´s Irina teaches us but we can additionally go to Russian school lessons)

I have told her that she should teach. The way she designs her lessons according to my or Guillaume interests makes the hard grammar look more obtainable. I love to listen Russian gangsta rap in the lessons or discuss movies and about cats! I feel how my Russian is getting better and I realize that a good teacher means a lot!

In Siberia teaching has been something silent next to me. Mysterious echo. Whispering girlfriend. Step-by-step it is becoming a part of my bloodstream. This gradual realization might appear, when I show footballer pictures to my Russian family´s son, and how we discuss our favourite footballers in English.

pa1ji4bp-lc

Or how local pupils invite me and Guillaume with open arms to teach English to them. Or when you look your Estonian students and see them making independent dialogues and you realize: wow, I created that.

Creating something is always a miracle. Creating languages and creating speakers is one of the most meaningful jobs. Thank you for all the teachers!

Õpetamisest Siberis

Mul ei olnud aimugi, et kui tulen Siberisse, hakkan siin eesti ja inglise keele õpetajaks. Sellest on saanud minu sala-armastus. 26-aastane mees on üsnagi vanamees ja leian, et õpetamine võiks olla üks elukutse mida proovida. Aitab imelikest töökohtadest, mida terve elu olen teinud. ( pulgakommide vorpija, alkoholi degusteerija, tegevusjuhendaja, maasikamüüja )

Inglise keele õpetajaks hakkasin seetõttu, et mul jäi vabatahtliku töökõrval palju aega üle. Pakkusin siis välja inglise keele õpetamise. Eesti keelega läks aga teistmoodi. Tahtsin korraldada Krasnojarskis Eesti Õhtut ja seepärast kohtusin kohalike Siberi Eestlastega. Nemad aga rääkisid, et eesti keele õpetajat pole ja keegi võiks õpetada. Võtsin väljakutse vastu.

Ja väljakutse ta ongi. Eriti minule, häbelikule, introverdist eestlasele. ( suurepärane suhtlemisaldis kombinatsioon, ma tean) Esimene inglise keele tund oli veel eriti hea väljakutse, tundi tuli autistlik tüdruk, kes nutma puhkes, röökis ja vihastas. Taga tippu pidasid õpilased mu tundi igavaks, liiga ametlikuks.

Otsustasin kõik ümber teha. Ja sellest hakkaski mu südamesse pugema õpetamisamet. Sain aru, et saan kasutada oma loomingut. Hakkasin mõtlema välja jaburaid näidendeid, kus Potsataja arutab Andrei Arshavini elumõtte üle või kus Anna Karenina süüdistab Pedrot Lissabonis kokaiini müümises. Tegin inglisekeelse versiooni „ Kreisiraadio läbirääkimistest”, kirjutasin pantomiimi tekstid, et mängida läbi viisid, kuidas kuulsad kirjanikud inspiratsiooni leidsid. Tundsin ise meeletut põnevust ja kohe läksid kaasa ka õpilased! Kirg toob kirge lugu! Õppisin vaatama tunde läbi õpilase pilgu.

33

Eesti keelega on teine lugu. Seda annan läbi õpiku. Tõtt öelda on eesti keelt raskem anda, sest kuidas seletada osastavat ja omastavat käänet ja vältevahetust vene keeles? Minu vene keel on ütleme nii, et naljakas. Aga isegi kui eesti keel on raskem, armastan ma neid keeletunde rohkem.

Kuna tegemist on Siberi eestlastega, olen ma neile aken vanavanemate maailma. Mõned tulevad iga pühapäev paarisaja kilomeetri kauguselt, et esivanemate keeles rääkida. Klassis on mul 7 tüdrukut vanuses 18 – 35 ja üks soome poiss. Teises klassis on 2 mammat. Kõik pursivad uhkelt eesti keelt, pööravad sõnu ja kuulavad suurte säravate silmadega, kui ma naljakas vene keeles selgitada üritan.

Neile tähendab see väga palju. Sünnipäeval valati mind seitsme tordiga üle. Kaeti laud. Pildistati. Veel rohkem läheb süda härdaks, kui õpilased iseseisvalt uue sõna ära õpib, ja arglikult kuid salakavalal ilmel mu poole astub ja lausub:

Tere, mul on pohmakas.”

Ka ise käisin paar korda pohmakaga tundi andmas. Tõtt öelda võtsin alguses seda kui põnevat väljakutset, aga kui mõistsin, kui palju see neile tähendab, otsustasin minna all inn´i.

*

(Jah nende tuisuste mägede ja valgete lumeväljade vahelt on mul tekkinud uus kirg. Kuskil praksub saunatuli ja väikesest puumajast kandub taeva poole tossu. Pühapäeviti käivad noored ja vanad mehed jalgpalli mängimas. Kusjuures väljas on -32 ja üks neist mängib lühikeste pükstega. Aga pole hullu. Hiljem minnakse sauna, kõige vanem mees kütab nooremad välja. Pärast seda joovad kõik teed ja võtavad lusikatega purgist moosi. Mida kuradit, eks? )

Tahan, et minu esimesed eesti keele õpilased saaksid sellest lauset kunagi aru. Tahan, et nad oleksid alati nii põnevil pantomiimi suhtes, mille kaudu õpetan tegusõnasid. ( Dostojevski istub vangis, Coco Chanel loob parfüümi, Adele laulab) Vaatan, kuidas inglise keele õpilased muutuvad Potsatajaks ja Arshaviniks ja olen tänulik, et saan ka selles ametis luua.

Lisaks sellele meenub üks laste foorum, kust prantslasest vabatahtlikuga olime abimehed. Foorum oli mõeldud teismelistele. Kohal olid ligi 80 Siberi noort erinevatest linnadest: Tomskist, Novosibirskist, Omskist ja Krasnojarskist. Treenerid õpetasid neile tuleviku planeerimist, unistuste elluviimist, tuleviku arenguid ja tuleviku äritegemise mudeleid. Minu arust suurepärane idee ja selliseid foorumeid või õppeaineid- „ Kuidas viia unistusi ellu” – peaks juurutama koolis juba põhikoolis. Nii saame lapsed kiiremini parema kursi peale. Lisaks speed datingule pidime tegema ka ühe keeletunni. Guillaume tegin prantsuse ja mina eesti keele tunni koos. Lastel silmad säramas, õpivad bonjouri ja „ kuulilennuteelunneliluuki ( lapsed tahtsid keelelist väljakutset) läbisegi. Erinevad aktsendid aga meeletu soov uusi sõnu õppida. Koos sai vaadatud Lotemaa Parlamenti ja õpitud selgeks kõik Eesti loomad. Hiljem algas meeletu tänamine ja selfied tegemine. Nad ei olnud väga paljusid välismaalasid näinud. Veel enam: meie 10-minutit ettevalmistatud tund tähendas neile niii palju.

Hakkasin mõtlema, et mida tähendaks pidev panustamine ja proovimine kellegi keelt parandada. Keele kinkimine kellelegi on väga suur tegu. Tähenduslik ja vajalik. Seda enam olen tänulik oma venekeele õpetajale Irinale. EVS programm näeb ette, et vabatahtlik peab vastuvõtva organisatsiooni kaudu saama ka keeleõpet. Meil on Interraga eriti vedanud, meid õpetab töötaja Irina ja meil on võimalik minna ka tundi õppima. Ma õpin Irina pealt. Olen talle alati öelnud, et ka tema võiks õpetamist proovida. See, kuidas ta tunde vastavalt inimese maitsele kujundab või kuidas on väga interaktiivne formaat – on tõesti inspireerib. Tore on kuulata vene keele tunnis gangster-räppi või rääkida oma lemmikfilmidest. Olen tänulik, et Irina õpetab mulle vene keelt!

Aitäh kõigile õpetajatele, et olemas olete!

Advertisements

One thought on “Siberia. On teaching..

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s